28.7.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 198/29

(1)

Liidu finantshuvide kaitse ei puuduta ainult eelarveassigneeringute haldamist, vaid laieneb kõigile meetmetele, mis kahjustavad või ähvardavad kahjustada liidu vara ja liikmesriikide vara, niivõrd kui need meetmed on liidu poliitika seisukohast olulised.

(2)

Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse 26. juuli 1995. aasta konventsioonis, (3) mis on koostatud Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel ning selle 27. septembri 1996. aasta, (4)29. novembri 1996. aasta (5) ja 19. juuni 1997. aasta (6) protokollides (edaspidi „konventsioon“) kehtestatakse miinimumnormid seoses kuritegude ja karistuste määratlemisega võitluses liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu. Liikmesriikide koostatud konventsioonis on märgitud, et liidu tulusid ja kulusid kahjustavad pettused hõlmavad paljudel juhtudel rohkem kui ühte riiki ning neid panevad sageli toime organiseeritud kuritegelikud võrgustikud. Seepärast sedastati juba konventsioonis, et liidu finantshuvide kaitse nõuab liidu huve kahjustavate pettuste korral kriminaalmenetluse algatamist. Paralleelselt võeti vastu nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (7). Selles määruses kehtestatakse liidu õiguse normide rikkumise eest ühtse kontrolli ning haldusmeetmete ja -karistuste üldnormid, osutades samal ajal selles valdkonnas kehtivatele sektoripõhistele normidele, pettustele vastavalt konventsioonis määratletule ning liikmesriikide kriminaalõiguse ja -menetluse kohaldamisele.

(3)

Liidu finantshuvide kaitse valdkonda on juba ühtlustatud näiteks määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95. Nimetatud valdkonnas liidu poliitika rakendamise tagamiseks on väga tähtis, et liikmesriigid ühtlustaksid veelgi oma kriminaalõigust, täiendades selles valdkonnas toimepandavate pettuste puhul haldus- ja tsiviilõiguse pakutavat kaitset, ent vältides seejuures vastuolusid nii ühe õigusharu piires kui ka õigusharude vahel.

(4)

Liidu finantshuvide kaitseks on vaja ühtselt määratleda pettus, mis jääb käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, mis peaks hõlmama Euroopa Liidu üldeelarve (edaspidi „liidu eelarve“) tulusid ja kulusid ning vara kahjustavat pettust, sealhulgas finantstehinguid, näiteks laenude võtmist ja andmist. Nõukogu direktiiviga 2006/112/EÜ (8) loodud ühise käibemaksusüsteemi vastu suunatud raske süüteo mõiste viitab kõige raskematele käibemaksupettuse vormidele, eelkõige karussellpettusele, varifirmadega seotud käibemaksupettusele ja kuritegeliku ühenduse raames toime pandud käibemaksupettusele, mis ohustavad tõsiselt ühist käibemaksusüsteemi ja seega liidu eelarvet. Ühise käibemaksusüsteemi vastu suunatud süütegusid tuleks käsitada raskete süütegudena, kui need on seotud kahe või enama liikmesriigi territooriumiga, tulenevad petuskeemist, misläbi pannakse neid süütegusid toime struktureeritult eesmärgiga saada ühisest käibemaksusüsteemist põhjendamatuid eeliseid, ja kui süüteoga tekitatud kogukahju on vähemalt 10 000 000 eurot. Kogukahju all mõeldakse kogu petuskeemi tulemusel saadud hinnangulist kahju nii asjaomastele liikmesriikidele kui ka liidu finantshuvidele, välja arvatud intress ja karistused. Käesoleva direktiivi eesmärk on aidata kaasa selliste kuritegelike nähtustega võitlemisele.

(5)

Kui komisjon täidab liidu eelarvet koostöös liikmesriikidega või kaudse eelarve täitmise raames, võib ta delegeerida eelarve täitmise ülesanded liikmesriikidele või aluslepingute kohaselt loodud organitele või asutustele või muudele üksustele või isikutele. Kui liidu eelarvet täidetakse koos liikmesriikidega või kaudse eelarve täitmise raames, peaksid liidu finantshuvid olema kaitstud sama hästi nagu siis, kui komisjon täidab eelarvet otse.

(6)

Käesoleva direktiivi kohaldamise eesmärgil on hangetesse puutuvad kulud igasugused kulud, mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (9) artikli 101 lõikes 1 kindlaks määratud riigihankelepingutega.

(7)

Käesoleva direktiivi kohaldamisalasse jäävate kuritegude tulemusel saadud varaga seonduva rahapesu suhtes kohaldatakse täies ulatuses rahapesu käsitlevat liidu õigust. Kõnealusele õigusele viitamine peaks tagama, et käesoleva direktiiviga kehtestatud karistusi kohaldatakse kõikide liidu finantshuve kahjustavate raskete kuritegude suhtes.

(8)

Korruptsioon kujutab endast liidu finantshuvidele eriti suurt ohtu ning seda võib paljudel juhtudel seostada pettusega. Kuna iga ametiisik on kohustatud tegema otsuseid või kasutama kaalutlusõigust erapooletult, peaks altkäemaksu andmine ametiisiku otsuse või kaalutlusõiguse mõjutamiseks ning sellise altkäemaksu võtmine olema hõlmatud korruptsiooni määratlusega, olenemata asjaomase ametiisiku riigis või asjaomase rahvusvahelise organisatsiooni suhtes kohaldatavatest õigusnormidest.

(9)

Liidu finantshuve võib kahjustada vahendite või vara haldamisega tegeleva ametiisiku teatav käitumine, sõltumata sellest, kas ta tegutseb vastutava või järelevalvet teostava isikuna, kui sellise käitumise eesmärk on omastada vahendeid või vara vastupidiselt nende ette nähtud eesmärgile ning seeläbi kahjustatakse liidu finantshuve. Seetõttu on vaja kõnealust käitumist hõlmavad kuriteod täpselt määratleda.

(10)

Seoses passiivse korruptsiooni ja omastamise kui kuritegudega on vaja lisada ametiisiku mõiste, mis hõlmab kõiki asjaomaseid isikuid, kes töötavad ametniku ametikohal kas liidus, liikmesriikides või kolmandates riikides. Liidu vahendite haldamisse kaasatakse järjest rohkem eraisikuid. Selleks et liidu vahendeid korruptsiooni ja omastamise eest piisavalt kaitsta, tuleb mõistega „ametiisik“ seetõttu hõlmata ka isikud, kes ei tööta ametniku ametikohal, kuid kellele on liidu vahenditega seoses antud avaliku teenistuse ülesanded ja kes täidavad neid sarnasel viisil, näiteks selliste vahendite haldamisega tegelevad töövõtjad.

(11)

Käesolevas direktiivis sätestatud kuritegude puhul tuleb tahtluse mõistet kohaldada kuritegude kõikide elementide suhtes. Teo või tegevusetuse tahtliku laadi võib tuletada teo objektiivsete faktiliste asjaolude põhjal. Käesolev direktiiv ei hõlma selliseid kuritegusid, mis ei nõua tahtlust.

(12)

Käesolev direktiiv ei kohusta liikmesriike nägema ette karistusena vangistust selliste kuritegude toimepanemise eest, mis ei ole laadilt rasked, kui riigisiseses õiguses eeldatakse tahtlust.

(13)

Mõned liidu finantshuvide vastased kuriteod on sageli tihedalt seotud Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 83 lõikega 1 ja kõnealusel sättel põhinevates liidu seadusandlikes aktides käsitletud kuritegudega. Käesoleva direktiivi sõnastus peaks seetõttu tagama sidususe kõnealuste seadusandlike aktide ja käesoleva direktiivi vahel.

(14)

Niivõrd kui liidu finantshuve võib kahjustada või ohustada juriidiliste isikute tegevus, tuleks juriidilised isikud võtta vastutusele käesolevas direktiivis määratletud kuritegude eest, mis on toime pandud nende nimel.

(15)

Selleks et tagada liidu finantshuvide võrdväärne kaitse kogu liidus meetmete kaudu, mis peaksid toimima hoiatavalt, peaksid liikmesriigid nägema ette teatavat liiki ja teatava määraga karistused, mida mõistetakse käesolevas direktiivis määratletud kuritegude eest. Karistuste määrad peaksid olema proportsionaalsed kuriteo raskusastmega.

(16)

Kuna käesoleva direktiiviga nähakse ette miinimumnormid, võivad liikmesriigid võtta vastu või säilitada rangemaid õigusnorme, mis käsitlevad liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid.

(17)

Käesolev direktiiv ei mõjuta distsiplinaarmeetmete ning muude kui kriminaalõiguslike karistuste tõhusat ja tulemuslikku kohaldamist. Karistusi, mida ei saa võrdsustada kriminaalkaristustega, mis on samale isikule sama teo eest mõistetud, saab võtta arvesse, kui kõnealusele isikule esitatakse süüdistus käesolevas direktiivis määratletud kuriteo toimepanemises. Muude karistuste puhul tuleks täielikult järgida sama kuriteo eest mitmekordse kohtumõistmise ja karistamise keeldu (ne bis in idem põhimõte). Käesolevas direktiivis ei määratleta kuriteona käitumist, mille eest ei ole ette nähtud distsiplinaarkaristust või muid meetmeid, mida kohaldatakse ametikohustuste rikkumise eest ja mida on võimalik asjaomaste isikute suhtes kohaldada.

(18)

Füüsilistele isikutele tuleks teatavatel juhtudel maksimumkaristusena ette näha vähemalt nelja-aastane vangistus. Need juhud peaksid vähemalt hõlmama juhtusid, mille tagajärjel tekitati suur kahju või saadi suur eelis, kusjuures kahju või eelist tuleks lugeda suureks, kui see on üle 100 000 euro. Kui liikmesriikide õiguses ei ole sõnaselgelt sätestatud suure kahju või eelise künnist maksimumkaristuse alusena, peaksid liikmesriigid tagama, et nende kohtud võtaksid pettuste ja liidu finantshuve kahjustavate muude kuritegude eest karistuse mõistmisel arvesse tekitatud kahju või saadud eelise suurust. Käesolev direktiiv ei takista liikmesriikidel sätestamast muid asjaolusid, mis viitaksid kuriteo raskusele, näiteks kui kahju või eelis on võimalik, ent väga suur. Ühise käibemaksusüsteemi vastu suunatud süütegude puhul peaks künnis, millest alates tuleks kahju või eelist käsitada vastavalt käesolevale direktiivile suurena, olema 10 000 000 eurot. Vaja on kindlaks määrata maksimaalse vangistuse miinimummäärad, et tagada liidu finantshuvide võrdväärne kaitse kogu liidus. Kõnealustel karistustel peaks olema võimalike kuritegude toimepanijate jaoks tugev hoiatav toime kogu liidus.

(19)

Liikmesriigid peaksid tagama, et nõukogu raamotsuses 2008/841/JSK (10) määratletud kuritegeliku ühenduse raames kuriteo toimepanemise asjaolu loetakse raskendavaks asjaoluks kooskõlas nende õigussüsteemis kohaldatavate õigusnormidega. Liikmesriigid peaksid tagama, et kohtunikel võimaldatakse kaaluda raskendavat asjaolu kuriteo toimepanijale karistuse mõistmisel, ent kohtunikel ei ole kohustust otsuse tegemisel raskendavale asjaolule tugineda. Liikmesriigid ei ole kohustatud raskendavat asjaolu ette nägema, kui riigisisese õiguse kohaselt loetakse raamotsuses 2008/841/JSK määratletud kuritegusid eraldiseisvateks kuritegudeks ja need võivad kaasa tuua karmimad karistused.

(20)

Arvestades eelkõige kuritegude toimepanijate ja liidu finantshuve kahjustavast ebaseaduslikust tegevusest saadava tulu liikuvust ning sellega seotud piiriüleste uurimiste keerukust, peaks iga liikmesriik kehtestama oma kohtualluvuse, et sellise tegevuse vastu võidelda. Iga liikmesriik peaks seeläbi tagama, et tema kohtute alluvuses on kuriteod, mis pannakse toime tema territooriumil kasutatud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil.

(21)

Arvestades mitme kohtualluvuse võimalusega käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate piiriüleste kuritegude puhul, peaksid liikmesriigid tagama, et direktiivi üle võtvas riigisiseses õigusaktis järgitakse täielikult ne bis in idem põhimõtet.

(22)

Liikmesriigid peaksid sätestama õigusnormid vajalike tähtaegade kohta, mis võimaldavad neil liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust tõkestada. Kuritegude korral, mille eest mõistetav maksimumkaristus on vähemalt neli aastat vangistust, peaks see tähtaeg olema vähemalt viis aastat alates kuriteo toimepanemisest. See ei tohiks seada piiranguid nendele liikmesriikidele, kes ei ole kehtestanud uurimismenetlusele, süüdistuse esitamisele ja kohtulahendi täitmisele pööramisele aegumistähtaegu.

(23)

Ilma et see piiraks kriminaalasjades tehtavat piiriülest koostööd ja vastastikust õigusabi käsitlevate normide ning muude liidu õigusnormide, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (11) normide kohaldamist, on vaja ette näha asjakohased koostöö sätted, et tagada tulemuslik tegevus käesolevas direktiivis määratletud, liidu finantshuve kahjustavate kuritegude vastu, sealhulgas liikmesriikide ja komisjoni vaheline teabevahetus ning komisjoni antav tehniline ja operatiivabi riiklikele pädevatele asutustele, kuna neil võib olla vaja oma uurimiste koordineerimist hõlbustada. Selline abi ei tohiks kaasa tuua komisjoni osavõttu liikmesriikide korraldatavatest uurimis- või kohtu alla andmise menetlustest konkreetsetes kriminaalasjades. Kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikliga 8 peaksid kontrollikoda ning liidu institutsioonide, organite ja asutuste eelarvete auditeerimise eest vastutavad audiitorid tegema Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja teistele pädevatele asutustele teatavaks kõik asjaolud, mida võidakse lugeda kuriteoks käesoleva direktiivi alusel, ning liikmesriigid peaksid tagama, et riiklikud auditeerimisasutused määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 59 tähenduses teevad sedasama.

(24)

Komisjon peaks andma Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru meetmetest, mida liikmesriigid on võtnud käesoleva direktiivi järgimiseks. Aruandele võib vajaduse korral lisada ettepanekud, millega võetakse arvesse võimalikke arengusuundi, eelkõige seoses liidu eelarve rahastamisega.

(25)

Konventsioon tuleks asendada käesoleva direktiiviga nende liikmesriikide puhul, kellele see on siduv.

(26)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 (12) artikli 3 lõike 4 punkti d kohaldamisel tuleks viidet liidu finantshuve kahjustavale raskele kelmusele, nagu on määratletud konventsiooni artikli 1 lõikes 1 ja artikli 2 lõikes 1, käsitada viitena liidu finantshuve kahjustavale pettusele, nagu on määratletud käesoleva direktiivi artiklis 3 ja artikli 7 lõikes 3 või ühise käibemaksusüsteemi vastu suunatud kuritegudele, nagu on määratletud käesoleva direktiivi artikli 2 lõikes 2.

(27)

Käesoleva direktiivi nõuetekohane rakendamine liikmesriikides hõlmab isikuandmete töötlemist pädevate riigiasutuste poolt ning selliste andmete vahetamist ühelt poolt liikmesriikide ja teiselt poolt liidu pädevate asutuste vahel. Pädevate riigiasutuste vaheline isikuandmete töötlemine riigi tasandil peaks olema reguleeritud liidu acquis'ga. Isikuandmete vahetamine liikmesriikide vahel peaks toimuma vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2016/680 (13). Niivõrd kui isikuandmeid töötlevad liidu institutsioonid, organid ja asutused, peaks kohalduma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 45/2001 (14) või asjakohasel juhul muud liidu õigusaktid, mis reguleerivad isikuandmete töötlemist kõnealuste organite ja asutuste poolt, samuti kohtulike uurimiste konfidentsiaalsust käsitlevad kohaldatavad normid.

(28)

Kuna kriminaalkaristused peaksid avaldama hoiatavat mõju, tuleb nende kehtestamisel pöörata erilist tähelepanu põhiõigustele. Käesolevas direktiivis austatakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) tunnustatud põhiõigusi ja põhimõtteid, eelkõige õigust vabadusele ja turvalisusele, õigust isikuandmete kaitsele, kutsevabadust ja õigust teha tööd, ettevõtlusvabadust, õigust omandile, õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, süütuse presumptsiooni ja kaitseõigust, kuritegude ja karistuste seaduslikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtet ning ne bis in idem põhimõtet. Käesoleva direktiivi eesmärk on tagada nimetatud õiguste ja põhimõtete täielik austamine ning sellest tuleb lähtuda ka käesoleva direktiivi rakendamisel.

(29)

Liikmesriigid peaksid võtma vajalikke meetmeid, et tagada raha kiire sissenõudmine ja ülekandmine liidu eelarvesse, ilma et see piiraks finantskorrektsioone ja alusetult makstud summade sissenõudmist käsitlevate liidu asjakohaste valdkondlike normide kohaldamist.

(30)

Haldusmeetmetel ja -karistustel on tähtis osa liidu finantshuvide kaitsmises. Käesolev direktiiv ei vabasta liikmesriike kohustusest kohaldada ja rakendada liidu haldusmeetmeid ja -karistusi määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artiklite 4 ja 5 tähenduses.

(31)

Käesolev direktiiv peaks panema liikmesriikidele kohustuse kehtestada riigisiseses õiguses kriminaalkaristused nende liidu finantshuve mõjutavate pettuste ja pettustega seotud kuritegude eest, mille suhtes kohaldatakse käesolevat direktiivi. Käesolev direktiiv ei peaks kehtestama selliste karistuste või muu kehtiva õiguskaitsesüsteemi kohaldamise kohustust üksikjuhtumite suhtes. Liikmesriigid võivad põhimõtteliselt jätkata haldusmeetmete ja -karistuste paralleelset kohaldamist direktiiviga reguleeritud valdkonnas. Käesolevat direktiivi ülevõtvate riigisiseste õigusnormide kohaldamisel peaksid liikmesriigid tagama, et kuritegude eest kriminaalkaristuste kehtestamisel kooskõlas käesoleva direktiiviga ning haldusmeetmete ja -karistuste mõistmisel ei rikuta hartat.

(32)

Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriikide pädevust kehtestada oma maksuhaldurites selline struktuur ja töökorraldus, nagu nad peavad käibemaksu nõuetekohaseks kindlaksmääramiseks, hindamiseks ja kogumiseks vajalikuks, ega tohiks mõjutada käibemaksuõiguse tulemuslikku kohaldamist.

(33)

Käesoleva direktiivi kohaldamine ei piira ELi toimimise lepingus, ELi toimimise lepingule ja Euroopa Liidu lepingule (ELi leping) lisatud protokollis (nr 3) Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta ja protokollis (nr 7) Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta ning nende rakendussätetes sisalduvate, immuniteetide tühistamist käsitlevate sätete ega liikmesriikide õigusaktides sisalduvate samalaadsete sätete kohaldamist. Käesoleva direktiivi sätete liikmesriigi õigusesse ülevõtmisel ja käesolevat direktiivi ülevõtvate riigisiseste õigusnormide kohaldamisel võetakse neid privileege ja immuniteete täiel määral arvesse, sealhulgas austatakse saadikute ja liikmete vaba mandaati.

(34)

Käesoleva direktiiviga ei piirata liikmesriikide kriminaalõiguse üldnormide ja üldpõhimõtete kohaldamist karistuse mõistmisel ja täitmisele pööramisel vastavalt iga üksikjuhtumi konkreetsetele asjaoludele.

(35)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit vastu võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(36)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 ja artikli 4a lõike 1 kohaselt on Iirimaa teatanud oma soovist osaleda käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(37)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt, ning ilma et see piiraks nimetatud protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Ühendkuningriik käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(38)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(39)

Euroopa Kontrollikojaga konsulteeriti ja ta on esitanud arvamuse (15),

i)

liidu eelarvega;

ii)

aluslepingute kohaselt asutatud liidu institutsioonide, organite ja asutuste eelarvetega või otseselt või kaudselt nende hallatavate ja kontrollitavate eelarvetega, või mis on neist saadud või tuleb neisse maksta;

a)

hangetesse mittepuutuvate kulude puhul tegu või tegevusetus, mis on seotud:

b)

hangetesse puutuvate kulude puhul vähemalt juhul, kui see toimus kuriteo toimepanijale või muule isikule õigusvastase varalise kasu saamiseks, mille tulemusel kahjustati liidu finantshuve, tegu või tegevusetus, mis on seotud:

c)

muude kui punktis d osutatud käibemaksupõhistest omavahenditest tulenevate tulude puhul tegu või tegevusetus, mis on seotud:

d)

käibemaksupõhistest omavahenditest tulenevate tulude puhul tegu või tegevusetus, mis on toime pandud piiriülestes petuskeemides seoses järgmisega:

a)

Käesoleva direktiivi kohaldamisel on „passiivne korruptsioon“ ametiisiku tegu, millega ametiisik otse või vahendaja kaudu taotleb või saab mis tahes liiki eeliseid endale või kolmandale isikule või nõustub eelise lubamisega selle eest, et ta paneks toime või jätaks toime panemata oma ametiülesandeks oleva või ametiülesannete täitmisega seoses teo viisil, mis kahjustab või tõenäoliselt kahjustaks liidu finantshuve.

b)

Käesoleva direktiivi kohaldamisel on „aktiivne korruptsioon“ isiku tegu, millega lubatakse, pakutakse või antakse otse või vahendaja kaudu ametiisikule endale või kolmandale isikule mis tahes liiki eeliseid selle eest, et ta paneks toime või jätaks toime panemata oma ametiülesandeks oleva või ametiülesannete täitmisega seoses teo viisil, mis kahjustab või tõenäoliselt kahjustaks liidu finantshuve.

a)

liidu või riigi ametnik, sealhulgas teise liikmesriigi ja kolmanda riigi ametnik;

Liikmesriigi või kolmanda riigi riigiametnikku puudutavas menetluses, mille on algatanud teine liikmesriik, ei ole viimati nimetatu kohustatud kasutama „riigiametniku“ mõistet, välja arvatud juhul, kui see mõiste ühildub tema riigisiseses õiguses kasutatavaga.

Mõiste „riigiametnik“ hõlmab kõiki isikuid, kes riigi, piirkondlikul või kohalikul tasandil töötavad täidesaatvat, haldus- või kohtuvõimu teostaval ametikohal. Riigiametnikuna käsitatakse kõiki isikuid, kes riigi, piirkondlikul või kohalikul tasandil töötavad seadusandlikku võimu teostaval ametikohal;

b)

muu isik, kellele on antud avaliku teenistuse ülesanded ja kes täidab neid seoses liidu vahendite haldamise või liidu finantshuve mõjutavate otsuste tegemisega liikmesriigis või kolmandas riigis.

a)

õigus esindada juriidilist isikut;

b)

õigus teha otsuseid juriidilise isiku nimel või

c)

õigus kontrollida juriidilist isikut.

a)

riiklike hüvitiste või abi saamise õigusest ilmajätmine,

b)

ajutine või alaline riigihankemenetlusest kõrvaldamine,

c)

ajutine või alaline ettevõtluskeeld,

d)

kohtuliku järelevalve alla võtmine,

e)

sundlõpetamine,

f)

kuriteo toimepanekuks kasutatud üksuste ajutine või lõplik sulgemine.

a)

kuritegu on tervikuna või osaliselt toime pandud asjaomase liikmesriigi territooriumil või

b)

kuriteo toimepanija on asjaomase liikmesriigi kodanik.

a)

kuriteo toimepanija peamine elukoht asub selle liikmesriigi territooriumil;

b)

kuritegu on toime pandud selle riigi territooriumil asuva juriidilise isiku kasuks või

c)

kuriteo toimepanija on üks selle riigi ametnikke, kes tegutseb oma ametiülesannete täitmisel.

a)

üle ühe aasta pikkune vangistus, või alternatiivina;

b)

vangistus kuriteo korral, mille eest mõistetav maksimumkaristus on vähemalt neli aastat vangistust,

1)

liidu tasandil alusetult makstud summad seoses artikli 3 lõike 2 punktis a, b või c või artiklis 4 või 5 osutatud kuritegude toimepanemisega;

2)

riigi tasandil tasumata käibemaks seoses artikli 3 lõike 2 punktis d või artiklis 4 või 5 osutatud kuritegude toimepanemisega.

a)

algatatud ja lõpetatud kriminaalmenetluste arv, õigeksmõistva ja süüdimõistva otsusega lõppenud menetluste arv ning pooleliolevate menetluste arv;

b)

kriminaalmenetluse tulemusel sisse nõutud summad ja kahju hinnanguline suurus.

a)

on artikli 2 lõikes 2 osutatud künnis asjakohane,

b)

on artiklis 12 osutatud aegumise sätted piisavalt tulemuslikud,

c)

käsitleb käesolev direktiiv tulemuslikult hangetega seotud pettusi.